Sunday, August 28, 2011

Lühike päev

Tänane päev hajus väga kiirelt õhtusse. Osalt muidugi sellepärast, et me magasime kella kaheteistkümneni. Uni läks asja ette, nägin inimesi, keda igatsen ja nii hea oli jälle nende häält kuulda, muidugi oli tegemist ühe suure ja naljaka müsteeriumiga, sellisega mida suudan ainult mina näha. Ärgates oli mul naeratus näol, järelikult sai müsteerium lahenduse. :D
Eile õhtul käisime Broad Streetil ja arvake ära, mida teevad praegu meie jalad!? Nad otseloomulikult valutavad, sest me pidime ju muidugi uued saapad jalga panema ja tulemus: minul on sada villi jalgadel, aga Liisul need villid kõik katki ja nahk maas, nii et lausa mõnus on igat sammu astuda. Päeval on see tänav ilus ja rahulik, öösel aga täis pidutsevaid inimesi, kes on küllaltki hea koguse alkoholi tarbinud, nii et pidu käib juba tänaval. Ega seda tänavat ilma asjata kuumimaks ei nimetata. Nägime siis lõpuks Gatecrasheri ka ära - juttude kohaselt see kõige kõigem koht siin linnas, eks näis kui kunagi sisse ka lähme.
Tänagi peale ärkamist suundusime linnapeale, saapaid küll jalga ei saanud panna, sest ilmselgelt ei taha neid asjandusi enam nädal aega näha. Aga kolasime niisama poodides ja uudistasime kaupu, mida siin müüakse. Sünnipäeva poest leidsime Jedwardi sünnipäevakaardid, mis laulsid ja rääkisid, no tead, sellist küll saada endale ei tahaks.
Tänavapilti on ilmunud uus auto: sport - smart :D:D väga koomiline auto, no tõesti kui tahate autot, siis ostke auto, aga mitte smart.
Ja ongi kogu meie sisukas päev, nüüd istume all Hattersi köögis ja mõtleme mida söögiks teha: EI TAHA ENAM RÖSTSAIA, leiba tahaks väga väga. Saatke palun. :D

Lõpuks siis pilt ka, mille ma emale lubasin, tema lemmiklilledest. No tõesti neid on siin kõik koht täis ja ilma liialduseta!


PS! Liisi Samsung teeb imesid.


Saturday, August 27, 2011

Kultuurimix 123

Oeh, siin Inglismaal on elu ikka väga pea peale aetud, tahaks tänavapildis näha mõnda inglast, aga võta näpust, kõik kes vastu tulevad on hiinlased, indud või mustanahalised(no natuke neid inglasi on ka, aga mitte kesklinnas, nad on ära pagendatud äärelinna).
Isegi Roomas pole sellist kultuuri segadust kui siin, ma loodan, et Eestis kunagi sellist tänavapilti ei näe. Ma pole ju rassist, aga see on juba liig, mis liig. Kui võtta võrdluse alla hiinalinnaosad siin ja Roomas on vahe väga suur, siin on isegi hiina poed, mis on täis kõiksugu kaupa, osta mida tahad, aga aru ei saa, mida ostnud oled, sest hiina keel vaatab igalt poolt vastu. Muidugi on hiina restorane kõik koht täis, seal tahaks kunagi ära käia, aga raha on vaja selleks, mida hetkel pole :D.
Üks väga negatiivne asi veel: siin enamik inimesi suitsetab, varsti olen ise ka juba passiivne suitsetaja, õudne. No tõesti mul pole midagi inimeste vastu, kes seda tegevust harrastavad, aga tehke seda nii, et teised ei kannataks, kõige õudsam on vaadata lapsevankriga jalutavat ema, kellel reeglina on suits näpus, masendav.
Restoranidest ja söögikohtadest: siin on väga populaarsed nagu eespool mainitud hiina restod või buffe söögikohad, kus saad 5£ eest süüa niipalju kui jaksad. Teisel kohal on itaalia restod ja viimaks igasugu burgeri ja pizza kiirtoidu kohad, mida on kõik koht paksult täis, muidugi pizza on siin hea, aga kui seda iga päev peaks sööma, siis hakkaks paha. Tänavapildis on ka näha kus vankrilapsele söödavad vanemad kummikomme ja burgereid sisse, oeh ei tahaks olla nende pisikeste nahas AUSALT!
Hatters:
Niisis, natukene sellest hostelist, kus me hetkel oleme.
Väga normaalne koht on, sest siin on tasuta Wi-fi ja köök kus saab ise süüa teha ja saia röstida maja kulul, omanik on väga muhe inimene, korraldab filmiõhtuid tasuta pizzaga ja neljapäeviti käiakse pubides. Kahesed toad on isegi mugavamad kui hotellis, nad on suuremad ja telekas, mida saab vaadata :D kuigi alguses läheb aega, et aru saada mis sealt räägitakse. Ühised magalad ehk dormid on normaalsemad kui ma algselt arvasin, peale ühte ööd 6 võhivõõra inimesega samas toas ööbimist võin julgelt väita, et selliseid kohti ei tohiks karta! :D Inimesed, kes siin peatuvad on ka väga muhedad ja neile ei pea seletama kus Eesti asub, nad teavad, sest nad on palju reisinud, receptionis on laua peal isegi Eesti lipp. Maksumuse kohta, me oleme kahekesi ja kokku läksmeil nädal aega natuke üle 200£ mis on väga hea hind, asukohal pole ka midagi viga 10 minutit kõndimist ja oled Bullringil väljas. Niiet mina soovitan seda kohta soojalt juhul kui kellegil on soovi tulla Birminghami.

Poodidest: Hinnad ON KÕRGED :D:D töötute jaoks nagu meie. Ja tegelikult väga ei kutsu ostma ka need riided, sest nad on imelikku värvi: mattjashall sinine ja pruun, no ma ei taha selliseid värve isegi unes näha. Bullring, suurim shopping centre siin linnas on tõesti tõesti suur, seal võib täiesti ära eksida, võrreldes Bullringi Soome Itakeskusega, siis viimane on käkitegu :D Nädalavahetusel on see keskus rahvast nii täies, et kui olla kolmandal korrusel ja seisatada, siis põravd väriseb jalge all ja ekskalaatoritele minemiseks on suured järjekorrad. Nagu Liisu ütleski, tema õudusunenäod ei ole ka nii hullud kui see rahvast täis keskus.
AGA kingapoed on siin ägedad, eriti sellistele, kes alla 10cm kontsa alla ei pane. Niiet Maria, kuna siia kingi ostma tuled? Paar pilti ka nendest killerkontsadest.

Friday, August 26, 2011

Tere maailm!

Olen päris pikalt kaalunud blogi pidamise üle, kuid kunagi pole selleni jõudnud. Nüüd siis vihmase ja külma ilmaga võtsin selle tegevuse ette, et hiljem oleks hea lugeda, mis tegudega olen hakkama saanud.

Endast natuke: lõpetasin suve alguses Puhja Gümnaasiumi (pean ära mainima, et meie klass oli maailma parim) ja edasi lähen õppima Inglismaale UCB-sse (University College Birmingham), eriala: seiklusturism.
Muidugi ei tee ma seda hulljulget reisi üksi, vaid koos Liisiga, parima sõbrannaga.

Miks just UCB?Tegelikult, osalt tänu Liisile ma praegu siin külmal ja vihmasel Inglismaal olengi. :D
See kool jäi meile silma "Teeviidal" kui keset rahvamassi nägime Liisiga ühte inglise vanemat härrat, seda kooli tutvustamas, Liisi oli huvitatud tol hetkel Hispaania keele õpingutest ja mina läksin niisama temaga kaasa. Martin (see vanem inglise härra) võttis meid kohe sihikule ja silmapilgu möödudes ta juba rääkiski meile seiklusturismist, sellest hetkest peale, sinna on juba kaks aastat tagasi, oli meie unistus saada sisse UCB-sse. Ja nagu nende soovidega ongi, mida väga tahad, selle sa ka saad.

Hetkeolukorrast:Me oleme Inglismaal, Birminghamis, olnud juba nädal aega, kool algab alles septembri lõpus, tulime varem, et korterit otsida. Tegelikult oleksime pidanud tulema veelgi varem, et endale korralikku kahe magamistoaga korterit saada, kuid mida teha, järgmine aasta peab varem tulema!
Niisiis esimene nädal möödus tegusalt, erinevate maakleribüroode otsimisega ja linna avastamisega. Hotell (Ibis), mis asus Chinatownis, oli võetud esialgu üheks nädalaks ning nädala lõpuks pidime välja kolima, õnneks leidsime ühe odava backpackers'ite hosteli (Hatters), esimene öö oli normaalne, kuid kohtade nappusel peame selle öö veetma dormis, kus on peale meie veel 6 inimest, eks näis, sellest saab huvitav kogemus. Kuid olen ju hullemates olukordadeski ööbinud.


Päikest teile,
Ps (saatke siis natuke Eesti päikest siia ka!)