Külm külm külm on INGLISMAA

Heia,

ma tean, et pikk vahe on jäänud mu viimasest sissekandest, aga no midagi erilist pole toimunud. Aeg lausa voolab käest: just oli esmaspäev ja praegu juba reede. No kuhu küll vahepealne nädal kadunud on? Tegelikult suht kiired ajad on siin, kool, ronimine, kool, veesport, kool :D:D Ning sinna vahele jääb veel palju palju muud.

Veespordist natuke: heh, kes tahab ma saan varsti teile süsta tunde anda, tulevane instruktor :D. Kui ma ainult oma kvalifikatsioonid ära tehtud saaks, neid on viis, ma rabelen hetkel esimesega, aga ma olen ainult 4 tundi võtnud ka. Viimane tund lõppes nagu esimenegi, kapsize'iga kuradi külm oli vesi, seda enam niipea ei tahaks korrata, õnneks vist ei peagi, sets me kasutasime esimest korda spray tekke, need on sellised tekid, mis ei lase veel jalgade juurde tulla, suht ebamugavad on ausalt öeldes. Aga eks näis, tahaks oma süsta, mis tehakse vastavalt minule, need tunduvad nii mugavad. Varsti hakkame eskimo pööret ka õppima, oi see on äge, põhimõtteliselt nagu kapsize, lihtsalt ma ei kuku süstast välja, ma lähen küll veealla, ehk siis süst läheb täielikult ümber, aga ma pööran ennast tagasi veepeale, ei jõua ära oodata!!!!

Suuremaid uudiseid siis ka: ME SAIME NETI, võttis aega, aga asja sai. Kuidagi imelik on olla kodus teki all ja blobi kirjutada. Algne neti saamise kuupäev oli 4. oktoober, meie saime neti koju 20. oktoobril, kas ei aja naerma, selle firma töötajad teavad mind juba nimepidi, ma ei pea seda spellima kui sinna helistan. Sest ma olen nii palju sinna helistanud ja neid sõimanud, nüüd vähemalt saavad minust puhkust!

Järgmine nädal algab meil residential trip to Glaramara! Can't wait!!!! Kõige vihmasem piirkond Inglismaal, kavas on süstamatk valgel jõel (vahutav ja kiirevooluline), mägironimine, matkamine ja telkimine, igasugused ekstreemsused ning muud veetegevused, millest täpsema ülevaate saame kohapeal. Reis kestab 26. oktoobrist 4. novembrini. Telefoni levi on seal halb (loe: OLEMATU), samuti ka internett, kuid Liisul on dongle olemas, mis tähendab, et ehk saab seda kasutada netis kämiseks. Ega jah, business economics ongi juba liiga igavaks muutunud, ei suuda oodatagi seda reisi, ma ei saa neist inimestest aru, kes seda ainet vabatahtlikult õppida tahavad, juba need esimesed tunnid businessi on nii nii nii surmigavad olnud, muidugi kui Kristjani kõrval istuda ja tema kommentaare kuulata muutub tund alati huvitavamaks.
Hetkel suundumegi sooja pesu ja muid asjandusi reisi jaoks ostma, eks näis palju nad maksma lähevad, loodame, et mitte palju, aga ma arvan, et eelarve läheb lõhki küll. Ilmateadet vaadata, siis meid ootab telkimise ajal -1 kraadine soojus, ei tea kuidas seal telgis küll sooja saaks, kellegil mõtteid on??? :D Õnneks on mul magamiskott, taskunuga, taskulamp, matkakott, saapad olemas, kuid rohkemat pole, nalja saab, nimekiri oli küll ülipikk, eks näis kas külmun ära või ei. Emps õnneks saatis pakiga talvejope ka, loodetavasti mahub see mul ikka kotti ära.

Aga eks uued ja palju põnevamad lood siis peale Glaramarat, muidugi hoidke pöialt, et ma seal haigeks ei jää. :D

Kallid teime siit külmast linnast!

Hola from Edgbaston Watersports

Heeeh, esimene samm siis süsta instruktori tärnikese poole tehtud ja ärgem unustage hispaania keelt algajatele!

Alustan siis algusest nagu ikka. Täna oli siis esimene hispaania keele tund, kus oma kohalolekuga õnnistasid tervet rühma jälle neli eestlast. Muidugi oli seal palju muid karvaseid ja sulelisi. Algus tundus igaljuhul paljutõotav, eriti tähestiku õppimine :D r-tähte oli kerge öelda, võrreldes hiinlastega. Nad olid päris impressed meie oskustes selles vallas. Muidugi kaugele me oma tunniga ei jõudnud, kui tuletõrje alarm tööle hakkas, jeeeee. Me olime 9. korrusel, no andis ikka alla tulla, poole trepi peal muidugi pandi alarm kinni, kõndisime välja, tegime natuke tähtsat nägu ning suundusime tagasi 9. korrusele, kust me muidugi lahkuma pidime.

SEST VEESPORT OOTAS MEID.
Nii et koolist koju, asjad kokku ja tipa-tapa veehoidlasse. Päris vahva või nii!? Algne mõte oli kanuutamist õppida, kuid poisid laitsid selle mõtte maha, ning meie siis mõtlesime ka, et proovime siis midagi uut. Ja me ei kahetsenud!!!!
Kummiülikond, fliis, veekindel kilekas, päästevest ja kiiver seljas olime valmis kõigeks :D, eriti süstaga ümber minekuks.
Kõige hullem polnudki, sest ma ootasin raskemat, kuid suhteliselt kerge oli sõuda, arvestades ilmaolusid siin: suur tuul ja lained, mis tagasi palju pritsivat vett.
Sõudisime siis natuke, tegime erinevaid harjutusi, pritsisme palju üksteist, nii et mul oli tunne nagu istuksin porilombis :D, ning lõpuks tahtis Kristjan proovida capsize'i, see kujutab endast süsta ümber keeramist, väike pealaspidi olek allpool vett ja pisikest suplust :D, ega meie siis alla saanud jääda, pidime ära proovima. Hinge võttis natuke kinni küll aga see eest oli see elu parim hullus, mis ma teinud olen, soovitan soojalt kõigile!!!!!
See capsize näeb selline välja, vähemalt keeramise hetk.

Järgmine kolmapäev jälle pisike süstareisike vees. Loodetavasti saan selle tähekese varsi kätte ning siis saab teist jahtima hakta.

Kodus pole IKKA VEEL NETTI, nii et istume jälle raamatukogus, ära hakkab juba tüütama see inglaste välkkiirus.
Lisaks siin raamatukogus on nii kriipid inimesed, eriti see sell kes meil vastas istub, ta sõna otseses mõttes käib siin vist iga päev istumas, ta ei tee midagi, lihtsalt istub ja vahib. Muidugi igal lollil oma lõbu!


Kohtumiseni siis.

Esimene tööintervjuu üle elatud!

Täna oli siis see saatsulik päev minu esimese tööintervjuu jaoks, oeh. Täitsa äge oli suhelda kellegagi, kellest sõltub sinu tulevane elu kohe päris palju. Huvitav kas ma sain piisavalt muljetavaldavat juttu aetud!? Ilmselt mitte, kuigi olin ette valmistunud mõttes, mida öelda tahan, siis lõpuks rääkisin ikka sellest, mis tundus sel hetkel õigem.
Küsimuised olid muidugi ägedad: mida sa meie firmale pakud; arvad, et oled adekvaatne meil töötama; kas sa grupitööga hakama saad ja kuidas pinget talud. Ning tuhat muud küsimust, mida ma enam ei mäleta nagu nende vastuseidki.
Kandideerisin toatüdruku kohale, ehk siis koristajaks. Suht peen hotell on, kunagi asus seal silmahaigla, isiklikult ma seal petuda ei taha, haiglatega pole just kõige parem suhe:D Mulle näidati sviite ka, no see üks tuba on suurem kui meie korter, hästi panevad ikka. Tuba peab olema poole tunniga koristatud. Eks näis
Reedel on katsed, pean musta riietama ennast, õnneks mul on üht-teist musta. Töötan seal paar tundi, õpin teistelt tüdrukutelt ja päeva lõpuks pean ise koristama ühe toa.
No ma ei tea, kui suur raketiteadus see olla saab, olen endaarust koristamist päris üks kuni mitu aastat praktiseerinud ju. Kuigi ma tean, et voodi korralikult tegemises tuleb mul raskusi, ma natuke lohakas selle kohapealt.
Ja siis teatatakse mulle mu kohtuotsus, kas lastakse vabaks või saan katseaja :D

Netist ka natuke
Me sedasime täna oma ruuterikese üles, sest täna meil go live date, aega on kuni keskööni ja kui siis ka ei tule nett. Ma ei taha siin raamatukogus enam istuda. Nii et jääb üle vaid loota, et see netike ilmub müsteeriliselt meie kodukesse. (Palun tee seda kähku!!!!)

Homseni siis, loodetavasti järgmine otseülekanne toimub koduväljakult.
xoxox

Esimene koolipäev

No kustkohast alustada? :D Eks ikka algusest, või siis hoopiski nii...
Kui Madli koos Liisiga koolimajja jõudis, oli loengu alguseni päris palju aega.

Peale aja parajaks tegemist võtsime siiski julguse kokku ja sisenesime auditooriumisse, oi kui palju rahvast seal oli, natuke kahju, oleks tahtnud, et kõik loengud oleksid koos meie kursusega. Aga mis seal ikka, õppejõud tuli koos meiega sisse, nii et võtsime istet ja seadsime ennast ooteasendisse. Muidugi oli kõvasti hilinejaid, kes siblisid ja isegi ei vabandanud kui sisse marssisid, rääkimata teretamisest. Loeng oli Business Economics, huvitav eks, vaatamata selle tunni lõbususele, möödus kolm tundi päris kiiresti, õnneks polnud tutorial'i, järgmisel nädalal aga on vaja minna. Muidugi teemad, millest räägiti olid juba teada, kellele, kuhu ja kuidas toota. Plaani, vaba ja segamajandus. No neid teemasid olime koolis kõiki õppinud. Plaanimajandusest oli näiteid ikka varnast võtta. Mind pani imestama üks rumeenlane, meie kursuselt, ta ei saanud aru kuidas riik makse ja haridussüsteemi ja muud sellist kontrollis. No ole normaalne, ise oled vähemalt 27 ja ei tea selliseid asju :D Saime ka esimese assignmenti: report, 1500 sõna, teemaks on ühe firma äri, oma müügi, klientide ja konkurentide uurimine, oeh,keegi soovitage mulle firmat!!

Peale loengu lõppu suundusime koju, et miskit süüa ja natuke puhata. Tagasi tulles ootas meid ees Risk Management, vot see oli juba huvitav. Õppejõud meenutas natuke oma liigutuste poolest Puhja venekeele õpetajat :D, aga muidu oli väga äge. Pani mõtlema, kuulama, arutama ja kaasa rääkima. Vaatasime ka videosid, ma teadsin, et neis miskit juhtub, aga ikka ehmatasin kui keegi surma sai. No loodame, et ma olen ikka parem riskide tunnetaja, kuigi kes mind teab. :D Ma ju ajan neid piire alati võimalikult kaugele, mul on ju alati huvi vaadata ja teada saada mis edasi juhtub.
Peale tundi suundusime Liisu ja Kristjaniga raamatukokku, et siis esimene erialane kirjandus laenutada: „Outdoor safety“ risk management for outdoor leaders, esmapilgul tundub küllaltki huvitav, õnneks pole väga paks ka.

Selline oli siis minu esimene koolipäev siin 6000 õpilasega suures suures koolis.

Pikk n2dal j2lle seljataga

Hmm, see nädalake läks kuidagi vahelduvas tempos, mõnel hetkel tundus aeg käest voolamas, teisel aga seismas. 

Esmaspäeval oli koolis sissejuhatav tund, kus rääkisid meie kursuse juhataja, dekaan, asedekaan ja järgmise kursuse juhataja. Kõigi jutt oli selge kui seebivesi. :D See koosnes põhiliselt lausetest, et kolm aastat läheb linnutiivul ja siin koolis saate hea hariduse, mida võetakse vastu kogu maailmas, ning alustage oma CV ülesehitust juba täna. No eks me siis proovi neid asju silmas pidada, ning häid valikuid teha. Rühm on pisike, meid on 12 tükki, ma eeldasin, et meid on kokku üle saja, aga võta näpust. Selle eest on teised nii palju teinud ja näinud, enamus on välismaal elanud, kes Hiinas, kes Indias või kusagil mujal, kes on paberitega sukelduja ja kes on Balkani poolsaare läbi hääletanud. Mina tundsin ennast küll natuke teisejärgulisena kui ma ennast tutvustasin, kes ma olen kust tulen ja mida teinud olen. No muidugi see Itaalia reis on ainuke asi, mis läheb seikluse alla, seda ma aga ei maininud, sest enne mind tutvustas ennast Egon, üks meie eesti poistest, vot tema ongi kogu Balkani läbi hääletanud, minu saavutus tundus liiga mage, et seda mainida. Mina piirdusin jalgpalliga, mis tuli välja meie kursuse juhatajale ei meeldi, nii et plusspunktid minule :D.
Kaheteistkümnest inimesest neli on eestlased, no päris palju või nii. Siis on üks poiss Kolumbiast, üks Rumeeniast ja ülejäänud vist olid inglased.

Teisipäev möödus jällegi koolis, erinevatel kooli tutvustavatel loengutel, muidugi olid väga paljud asjad juba teada ja erilist mõtet sellel kõigel polnud, kuid pidime ju olema asjalikud ja nägu näitama. Samuti registreerisime ennast inglise ja hispaania keele kursustele ära, inglise kursus on kümme nädalat pikk, hispania keel aga terve aasta. Järgmine aasta võtame järgmise taseme, kuni oleme selle keele selgeks saanud, loodetavasti hakkab see paremini külge kui mõni muu keel. Kogu see koolipäev väsitas päris palju, kõvasti oli treppemööda üles-alla sebimist. Kui ma olin Puhjas väsinud neljandale korrusele kõmpimisest, siis see oli käkitegu võrreldes 12ndale korrusele minekuga. :D Muidugi võiks lifti kasutada, aga seal on nii palju inimesi sees, no thanks, I'll rather die.
Peale kooliskäiku läksime kirikuparki päikest võtma, me polnud õnneks ainukesed. Olime seal päris hea mitu tundi. Jumet vaevalt peale sai, aga päikese käes lesida oli ikka ülimõnus.

Pisike oravake on selel pargi p]hik[laline, ta on nii julge.

Kolmapäev möödus kerge suplusega, siin on suhteliselt suviseks läinud, nii et kõiki kleidikesi saab ilusasti kanda ilma, et tänaval imelikud pilgud saadaksid, sooja on 27 kraadi kanti olnud. Hommikul käisime arsti kontrollis, mis hiljem selgus, et polnud üldse vajalik. Liisi saadeti niisama kabinetist tagasi, mind vaadati läbi ja öeldi: „I declare you fit“, no tore kui keegi nii arvab.

Edasi suundusime kooli, kust pidime edasi liikuma Edgbastioni veereservuaari. Ja mida me tegema hakkasime! Me hakkasime ehitama endale parvesid, kättejuhtuvatest vahenditest (plasttünnidest, teivastest ja käiest) ja võidu nendega sõitma, meid jaotati gruppidesse, mina sattusin koos Kristjaniga (üks meie eesti poistest) ühte gruppi ja olin ainuke plika, seega, ma pääsesin kergelt. Mis te arvate kelle võistkond võitis?? Muidugi see kus mina olin. Liisul, aga niipalju ei vedanud, tema võistkond ei saanud kaldast eriti kaugemale oma parvega, tema käis päris mitu korda veeall ära, samal ajal kui mina usinasti võidu poole sõudsin.

Peale võistlust toimus inglise stiilis BBQ ehk siis barbeq. Vist enam hullemat asja ei saa välja mõelda kui see söök, juhul kui seda saab söögiks nimetada. Mulle meeldib grillribi ja muud grillitud asjad aga see oli lihtsalt kiviaegne söögitegemisviis. Ribi visati ilma maitsestamata grillile, kõrvetati korralikult ühelt poolt ja siis teiselt poolt, sama tehti kotlettidega, õigemini hakklihaga mis oli kotletiks vormitud. Need kotletid käisid saia vahele ja sina peale läks ketšup, ajab suu vett jooksma, eks!? Minu ribi tükk jäi peale esimest ampsu puutumatuks, esimese saivärgi sõin ära, teine aga enam alla ei läinud. Päris huvitav kogemus siiski.
Sain tuttavaks veel ühe eestlasega, kes nüüd õpib teist aastat seiklusturismi. Ta rääkis eluolust ja muudest huvitavatsest asjadest, mida peaksime järgima siin olles ja koolitöid tehes. Soovitas meile ühte juhutööde portaali: off to work, regasime ennast ka ära, aga mingit vastust pole veel saanud. Tundus päris mõnus kuna ise saad planeerida kus, kuidas ja kuhu tööle minna, samuti saab ju palju erinevate tööde kogemusi. Ega ära ei ütleks, lisaks kanuuinstruktori ametile veel ka baaridaami omast.

Kogu selle päeva mõte oligi tutvustada uustulnukatele adventure society't, mis tegeleb põhiliselt veespordiga ja pesitseb Edgbastiony veereservuaaris, seal saab õppida kanuutamist, süstasõitu, surfamist, tuulesurfamist, ja purjelaua sõitu. Kui eksamid läbi teed, saad endale vastavad paberid, mis lubavad neid alasid õpetada teistele inimestele. Päris äge või mis.
Õhtuks olime mõlemad väga läbi ja kõht jubedusi täis, me ei viitsinud isegi midagi süüa teha ning läksime varakult mgama.

Midagi meie v6istkonnast siis. 

 Miidagi Liisu v6istkonnast

 Midagi sellest "maitsvast" grillimisest

 Ja midagi veel Liisu v6istkonnast.

Neljapäev möödus turuuuringuid tehes, mõtlesime, et oleks vaja kooliasju, esmaspäeval ju esimene koolipäev. Käisime siis ühe naela pole Tesco ja 99 sendi poe läbi. Naela poest pidime kähku välja tulema, sest seal on nii üüratu kogus komme :P mis ajavad lihtsalt suu vett jooksma, vaatepilt võis hea olla, kaks tsikki seisavad kommiriiuli eest suud ammuli :D.
Kristjan soovis ka koos meiega aega veeta, nii et me näitasime talle linna natuke, käisime Leedu poes. Sealt väljudes oli meil käes kott pelmeenide, hapukoore ja majoneesiga, läksime meie poole ja tegime ühe korraliku koduse söögi, mõnus oli üle pika aja eestlastele omast sööki saada.
Õhtu poole sättisime ennast välja, käisime ära ühes uues baaris, seal oli ikka nii vähe rahvast, lausa uskumatu. Edasi suundusime Walkabouti, algselt oli muusika normaalne, aga mida tund edasi seda rohkem purju kohalikud jäid ja muusika muutus järjest hullemaks. Õhtu saigi meie jaoks läbi kui Bieber ja muud sellised kõlaritest kostuma hakkasid. Äge on vaadata küll kohalikku jorssi purupurjus laulmas Beibe beibe oo.

Pidi t[[piline Tyra n2gu olema 

Ja siis jõudiski kätte reede, pakipäev. Aitäh, kallikene selle paki eest. Mõnus on üle pika aja Eesti kommi nosida ja minu wall of fame sai ka kõvasti täiendust üliarmaste pildikestega.

Ja jällegi sai raamatukogu külastatud neti kasutamise eesmärgil, oeh tahaks juba koju netti.
Samuti maksime, õigemini üritasime üüri maksta, neti teel seda teha ei saanud, üldse ei imesta. Suundusime siis panka, seal tehti ülekanne ära, aga raha jõuab kohale alles kolmapäevaks, loodame, et mingisugust lisatasu ei hakka see üürifirma nõudma, et raha hiljem kohale jõuab, kuna tähtaeg oli ju 1. oktoober.

Oeh, ilmselgelt liiga sillas, sellest pakist, 2rge n2gu vaadake, palun >D

Laupäev möödus ema aidates, vähemalt hommikupoolik. Hea, et sain millegagi kasulik olla, muidugi see ülesanne oli ikka väga keeruline ka :D. Oh sind emmekest küll. Kui oma ülesannetega valmis sain, oli vaja Liisu ema aidata: Mikul on talveriideid vaja seega me kammisime kõikvõimalikud poed läbi kus võiks laste riideid olla. Lõpuks leidsime normaalsed, ülla ülla Sports Directist, seal poes on ikka mega soodukad praegu, vaatasime, et sealt saaks nii mõndagi Glaramara tripi jaoks. Soe pesu oli seal allahinnatud 25£ pealt 8£ peale, päris hea või mis. Või meeste riided Pierre Grdin'i triiksärk samamoodi 30£ pealt 8£ peale, rääkimata siis muudest huvitavatest asjadest.
Päeva lõpuks olime nii nii väsinud üks üldmasaaš oleks ära kulunud.

Pühapäev, hmm pannkoogipäev, pesupäev ja netivaba päev. Võimatu kui palju saab tekkida niipalju musti asju ning kui igav võib olla ilma netita, justkui terve elu seisaks. Käisime jälle poundlandis üht teist vajalikku muretsemas, et ikka esmaspäevaks, esimeste loengute ajaks kõik olemas oleks. Eks näis, mis saama hakkab neis loengutes, kas ikka suudan jälgida, mida räägitakse, esimeste ülesannete kohta küll midagi teada ei taha.

Eks seda kuuleb siis järgmistes postitustes, kuidas esimene loeng läks, õigemini esimene pikk pikk päev koolis, sest loengud on kella viieni välja.