Nädalavahetus

Spordi eri
Sportlikult jätkame siis, Laupäevane päev kulus täielikult jalgpallile, me liky.
Poole kahest seadsime sammud Maltingsi poole (üks UCB ühikas), mis asub Broad streeti juures. Mõnus oli kohe mõelda, et varsti mängime jalkat, kuigi hirmus ka, sest pisike närv oli sees, et raudselt kõik räigelt osavad. Ning üllatus üllatus, kõik olidki väga osavad, peale minu ja Liisi oli ainult üks plika, kes ei olnud varem jalgpalli mänginud, sakslanna Sabina. Ülejäänud plikad olid kõik varem selle mänguga kokku puutunud, mängupilti vaadates, siis väga palju.
Kuid me ei lasnud ennast segada, ning tegime kõiki harjutusi kaasa nii hästi kui suutsime. Päris vahva oli, eneselegi üllatuseks – MA EI LÖÖNUD PALLIST MÖÖDA, täitsa pihta sain ja ühe harjutuse käigus läks ta väravasse ka, goaaaaaaal. My first one!
Vorm oli meil kahel päris hea, võrreldes teistega, mina ja Liisu jooksime teisest kiiremini, midagi uut, ma ju pole eriti kiire jooksja, mulle meeldib pikka maad joosta.
Meie pääsesime enam vähem vigastusteta, aga soomlannal Mayal niipalju ei vedanud, talle astuti korkidega päris kõvasti jala peale, loodan, et midagi tõsisemat viga pole, sest ta lonkas ikka päris kõvasti peale katseid.
Päris huvitav oli palli jalaga lüüa :D koolis sai rohkem võrkpalli ja mingil määral korvpalli mängitud. Nendest mängudest tingitud refleksid lõid kuidagi esile, eriti kui oli vaja palli peaga lüüa, tõusid käed iseenesest ootevalmilt ülesse, ennem kui arugi sain, uups. Teine kord ma jooksin pallile järgi ja nii möödaminnes võtsin palli kätte, jällegi sorry my bad. Muidugi pidi see pall mul küünte vahelt minema lipsama, ma ei teagi, miks ma just pidin selle palli küünte vahele saama, aga no abiks see igaljuhul polnud. :D
Muidugi mõned pisikesed matsud saime mõlemad: Liis sai palliga näkku kui pidi peaga palli lööma. Kuid mina nii kergelt ei pääsenud: tegime ühte harjutust kus vastavalt numbrile pidi jooksma ja palli proovima väravasse lüüa, eks ma siis jooksin koos ühe teise plikaga, tegime paar söötu, peale mida lõin väravavahile palli, ning see väravavaht lõi mulle tagasi palli, mis lõpetas mul näos, niiet mats ja valmis. Suht värskendav tunne või nii, toob ikka maapeale tagasi küll selline matakas. Ma olin muidugi kohe mures, ega mull ninast verd jookse, mul ninakene õrn ju, :D õnneks polnud midagi viga, ning mõne aja pärast olin juba jooksuvalmis.
Võistkonda me obviously ei saanud, kuid trennis saame käia, muud ma ei tahagi. Tahaks lihtsalt seda mängu osata, kuid suvel peab era tunde võtma hakkama, kui ilusasti palun, aga ega ma koledasti paluda oskagi, eks? I can be very presuasive u know ;)Tasu kohapealt: see lõbu maksab 40£ aastas, pluss varustuse peab ise ostma, kuid see ei saa nii hull olla, põhiline on siiski õiged jalanõud hankida, siin linnas on butsade valik lai, teeks nalja ja paneks butsasid ostma minnes stiletod jalga, :D:D:D:D tahaks müüate pilke näha, päris vahva oleks ju või mis!?
Neid katseid küll kokkuvõttes väga sportlikeks nimetada ei saa, kuna ma polnud näost isegi roosa mitte kui me lõpetasime, tunne oli küll selline, et kas ongi kõik, me alles alustasime. Tõsiselt, koolis peale kekat olin küll suhteliselt läbi omadega. Mind häiris veel see, et treener koguaeg katkestas ja pause tegi, umbes nii et aitab küll sellest harjutusest, minge jooge, eeeeeem miks ma pean iga viie minuti tagant vett jooma, mul pisike põis, kui ma oleks tema juhiste järgi tegutsenud, oleks mul olnud õige pea vetsu külastada. :D Kuid eks näis, mis edasistes trennides saama hakkab, raudselt hullumaja puhvet kolmas korrus: meid pannakse mängima, aga ma ei oska eriti söötagi. Eks siis õpin käigupealt.

Tänasest päevast siis
U gotta love Sundays, siis saab magada, uni oli hea peale eilset jalkat, seda jätkus kohe 12, mõnus. Muidugi nägin ma mulle omaseid ulmekaid, üks oli õudsam kui teine, nendele aitas kindlasti kaasa ka see, et õhtul kui magama olime jäänud läks meil toas tuli põlema. Mida asja, me panime tuled kinni, meil on seega oma kummitus siin, booh.

Samuti on pühapäev pannkoogipäev, päris mõnusad olid vahelduseks spagettidele, mida me kohe JÄLLE TEGEMA HAKKAME, like seriously, me ostsime kaks kilo spagette ja pool on läinud, jube, ma tahan ahjukartuleid. Aga ega midagi, meil on vähemalt hea olukord köögis. Eile kuulsime peale trenni, mida ühikaelu inglise stiilis tähendab. Kõik, kes arvavand, et Eestis on see hull, no mõelge järgi. Siinsetes ühikates on poistel kombeks urineerida kraanikaussi samal ajal kui keegi seal nõusid peseb, kas saab olla midagi jubedamat!?? Samuti klubidesse sisseastunud rebaste retsimine käib nii, et söödetakse sisse väljaheiteid, hea et ma poiss pole, sest seda tehakse poistega. See selleks, ei taha isegi mõelda...
Võtsime siis täna ennast kokku ja tegime maja ümbrusest pilte, ise jäime ka mõnele peale, no nii umbes muuseas :D
Eks vaadake ja imetlege siis:

Meie majakene külje pealt, kaugelt paistab Itaalia resto ka.

Park, surnuaed, kirik

 Meie maja eestpoolt, ei saa mainimata jätta tungivat soovitust paremale pöörata, ega nad siin liiklusmärke ei tunneks ilma kirjadeta.

Tee, mis tahad, aga mina ei mahu posti taha ära! :D

Liisu oma lemmikpingil...

Ja meie majake tagantvaates, paremalt kõige ülemine aken on meie oma.

Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu.

Oeh, päris pikk vahe on jäänud minu eelmisest postitusest, eks ma proovin siis teid vahepealsega kurssi viia.

Ma olen nüüd ametlikult international student society liige, ühinemine maksis 10£, kuid see ühe aasta eest. Tegevused, mida tänu sellele klubile teha saab on päris põnevad, kuigi nende väljasõitude eest peab ikkagi maksma, ega tasuta lõunaid pole lemas! Menüüs on sõit Londonisse, ekskursioon šokoladi vabrikusse, Shakespeari sünnikodu, keskaegne linn (linnamüüri peal saab käia ainult juhul kui lund pole maas, muidu on ohtlik :D:D), suur lõbustuspark ja muidugi jalkamäng - sellele tahaks küll juba minna!!

Orientation weekist

Päris huvitav oli tutvustavas loengus jälgida inimesi kes olid hiljaks jäänud ja siis ruumi sisenedes isegi tere ei öelnud kui kõnet pidav mees neid teretas stiilis: tore, et teie ka kohale jõudsite ja kas teil kella on. Sissetulijad ei lasnud ennast segada ja marssisid rahulikult mehest mööda, milleks muretseda hilinemise pärast!?
Muidugi räägiti seal ka inglise ja muude keelte õppimisest, meil on plaanis võtta kõik inka kursused, mis on tasuta ja hispaania keel algajatele, saab näha kas tuleme toime.
Täisime ära ka midagi haigekassa taolise asja õpilastele, muidugi hiljem tuli välja, et meie euroopa ravikindlustus kaart ei kehti kuna me oleme välismaal õpilased, mida hekki, ega ilmaasjata selle kaardi nimi pole EUROOPA RAVIKINDLUSTUS KAART, no igaljuhul peame Eesti haigekassasse kirja saatma kooli ja enda andmetega, siis saame enda kindlustuse tagasi.

Töö otsimisest

Päris visalt edeneb, oleme küll cv-sid laiali saatnud päris palju, aga võite arvata, milline mass õpilasi hetkel tööd otsib, pluss meil ju pole erilist kogemust kui muidugi välja jätta see tõsiasi, et cv tuli küll mullegi üllatusena päris vahva. :D:D Meil on tööd kiiremas korras vaja, kuna esimesse praktikasse on päris palju nodi vaja osta: matkasaapad on nüüd olemas leidsime ühed mis olid 75£ pealt alla hinnatud 25£ peale, päris hea või mis!? Lisaks on veel vaja igasugu dresse ja jopesid, magamiskotti, rääkimata soojast pesust, peab laskma osad asjad kodust saata, loodame, et seekord minu pakike lost in maili ei satu.

Ma leidsin paar päris head töökohta, köögitööine, palk oli normaalne AGA Birminghamist päris kaugel, no need otsingumootorid on päris vahvad: märksõnaks trükid Birmingham ja vasted on London, Middelsbourg või Manchester, päris hea ju.
Täna hommikul tuli mu NINo ka ära, jess ma saan nüüd ametlikult tööd teha :D muidugi, juhul kui ma selle leian.
Muidugi hetke unistuste töö oleks mõne kohaliku ööklubi heaks töötada: kas flaiereid jagada või lihtsalt tänaval promo teha, oleks kõige kergem, ei peaks oma pead raskete asjadega vaevama. Lisaks ma ei usu, et palk halb oleks sellel tööl, muidugi kaasnevad selle tööga tasuta pääsmed kluppi :P Hetkel on meil neid pääsmeid juba päris palju, osad on juba hukkagi läinud, mis mõtet on minna pidutsema ilma rahata?? Ega polegi.

Sport Sport Sport
Eneselegi üllatuseks oleme hakanud jooksmas käima, muidugi eelneb sellel pisike sundimine, aga tulemus on päris hea, sest enesetunne ja uni on mõnusad peale õhtust jooksu, pealegi on meil vaja saada ennast mingisugusesse vormi, et oma erialaseid tegevusi harrastama hakata :D Mägironimisega ei saa ju tegeleda kui oled vormist väljas.

Eile õhtul kanali ääres joostes sai päris nalja: kõik sujus rahulikult, hetkeni kui Liisi karjatas, ja siis naerma pistis, mina alguses muidugi aru ei saanud mis toimus, aga silmanurgast oli näha, et peale meie paterdasid kanali ääres pardid, päris mõnus võis neile otsajooks olla.

Muidugi on kanali ääres tavalisteks lindudeks haned, kusjuures ma polegi hanesid elusast peast nii lähedalt näinud kui siin linnas, nad on ikka surnud olnud hetkel kui mina neid näinud olen. Suhteliselt hirmuäratavad on nad küll kui nad oma tiibadega vehkima hakkavad.

Vist saidki peaaegu kõik meie viimase aja tegevused ja toimetused kirja, lähiajal peaks minema oma korteri ümbrust ka pildistama, et pilte ülesse panna, te kõik kindlasti surete seal teadmatusse ju. :D

Nett võiks ka kiiremini tee meie kodukesse leida, ei suuda enam siia raamatukokku ennast vinnata, mitte et see kaugel oleks. Õhkõrn lootus on veel säilinud enda pakikest kätte saada, aga ma ei usu enam sellesse postisüsteemi, ega sellesse ühiskonnakorraldusse, mis siin on, filosoofiline.
Imelik on aga tõsiasi, et mul pole erilist koduigatsust peale tulnud, (muidugi tahaks kõiki kallikesi näha), sest ma olin valmis küll igasuguseks masenduseks ja muuks värgikas, aga mida pole, seda pole, võib – olla sain metoodilise tööga kodus hakkama ja panin vaimu valmis siia tulekuks, no kes teab.

Üldiselt tahaks juba kooli mingilmääral, sest see vaheaeg on olnud päris pikk, võrreldes teiste suvedega, ma sain puhkama juba 17. mail, pea viis kuud puhkust ja kolm kuud kooli ootab ees, siis vaheaeg ja jõulud ja (ma poleks seda iialgi arvanud, et ütlen) aga ma ootan lund, mina ja ootan seda :D:D Inglismaa tõesti muudab inimesi.

Aa ja muideks mul on nüüd ametlikult inglise number ka kuu aja peale on 100 minutit kõneaega ja piiramatu arv sõnumeid, maksab 10£ kuus. Number siis on (0044) 07972278567, jään kõnesid ootama!!!!


Minu pisike osa siis ka wall of fame'ist.

Nüüd ma siis lõpetan, et järgmine kord tulla lagedale veel paremate, huvitavamate, põnevamate ja rohkelt närvikõdi pakkuvate seikadega oma elust. See ya!!!

Xoxo

One down three to go

Täna saab siis kuu aega Birminghami lennust, aeg läheb kiiresti või mis?
Selle kuu jooksul on meile mõlemale selgeks saanud tõsiasi, et Inglismaa elu on ikka väga aeglane, tülikas ja eriti kallis. Paljud asjad on siin ajuvabad – nagu näiteks paberite paljusus, eriti kui oled uus siin riigis, täidad palju pabereid aga vaja neid tegelikkuses pole või keegi ei tunne nende kohta huvi. (Ma ei väsi ennast kordamast)

Tähistasime kuu möödumist pannkookidega ja üllatus üllatus teega, mustast teest on mul juba isu täis, nii et joon usinasti oma roositeed, aitah kallike selle eest! Muidugi ei suuda mina Liisi isudega võistelda, tema hüüdnimi peaks olema lõuad 3, no ausalt ta sööb nii palju, rohkem kui mina. Liisi sõi kolm kooki sama ajaga kui mina ühte kooki sõin. :D Saime natuke tünga, postkastis oli hommikul kiri, et meile on pakk ja, et me läheks alla fuajeesse sellele järgi, aga no muidugi polnud see pakk kodust vaid Anult, kes saatis meile koolist tulnud paki: Welcome Student. Kas pole mitte naljakas, selle asemel, et see saata meie aadressile Birminghami, saadetakse see Eestisse ja siis tagasi Birminghami, nii et meie saame asjadest teada alles mitme nädala pärast, tuleb välja, et registreerimised ja tutvumisõhtud käivad juba ammu, vast jõuame veel mõnele üritusele minna ka!!!! Otsisime siis natuke infot kooli kodulehelt ka ja saime naiste jalgpalli naiskonna kohta teada, nad on päris tublid, eelmise hooaja jooksul on nad löönud 15 väravat, kolm on neile löödud ja nad juhivad alagruppi :D Ei tea kas meid ka sinna võetakse? Tahaks väga.
Lisaks leidsime rahvusvaheliste õpilaste klubi, see maksab 10£ aastas, mille jooksul tehakse väljasõite Londonisse ja mujale huvitavatesse kohtadesse Inglismaal, nii et hoidke alt kaks eesti plikat tulevad ja löövad seal laineid. :D

Kool algab 3 oktoobril, hehehe, natuke on veel aega sinnamaani, see NI number võiks ka kiiremini tulla saaks asju edasi ajada.

Hetkel jõudsime poest tagasi, ei tahtnud kaugele minna, seega piirdusime kohaliku Tsco ja Lituanicaga. Ostsime õiget leiba, mannat ja maasikamoosi. Õhtune söök on seega pasta hakkliha tomatite ja muude värkidega mida kapis on ja magustoiduks mannapuder, :D:D juhul kui me vitsime seda teha, alternatiiv on muidugi vanilje jäätis röstitud kaerahelvestega.

Vist ongi kõik, selle vaikse pühapäeva kohta, lisan paar pilti ka meie ära lennust.



Venna on pildilt puudu, no keegi peab kaamera taga ka olema!
Ning Annemai ja Helina, kes tulid veel sel hetkel :D

Milkshake!!

Tänane päev on päris mõnusasti möödunud. Saime oma NI (national insurance) intervjuul käidud ja Liisu ostis enda donglile datat juurde, seega ta saab oma arvutit kasutada, LÕPUKS :D muidugi on see jälle paariks päevaks, aga asi seegi.

Job centrist
Tore kohake, sealt leiab kogu päeva vältel kõiksugu karvaseid ja sulelisi, täna oleks seal ka meid kohanud. Seal on pikad järjekorrad ja palju võõraid keeli, ning suured suured suured närimiskummi laialõugselt närivad ülikondades turvamehed, aga nad on vähemalt lõbusad. :D:D
Intervjuu läks üleootuste kergelt, vähese ajakulu ja ainult paari allkirjaga, olime juba mõttes valmis palju palju pabereid täitma ja oma nime tähthaaval ütlema, aga ei olnud vaja. Peaaegu, et ainuke sõna mida oli vaja kasutada oli jes. :D No muidugi küsiti tavalisi küsimusi, et kuna saabusite ja kas õpite ja miks te seda numbrit taotlete, kogu kunst.
Hommikul 11.15 oli Liisu aeg, ma läksin temaga kaasa, ja guess what, ma sain ka kohe enda asjad ära tehtud, niiet tulemuseks saame vaba aega nautida.

SAIME LÕPUKS PAROOLID KÄTTE!!!

No kaua võib, eksole, jõudsime selle päeva ära oodata

Aga netiga läheb veel aega kuni 3 oktoobrini, eile helistasime ühte firmasse ja tegime lepingu ära, see kõne oli ilmselt pikim, ja küllaltki sisukas ka: Madli aka Mike, Alfa, Delta, Lima, India. Perekonnanimi käis samamoodi. Tulemus: lepingus olen ma ikka NADLI :D:D:D Pole lihtsalt võimalik!!!

Esmaspäeval algab meil Freshers week eks näis mis meiega siis tehakse, aga kuulujuttude järgi on iga öö kindlustatud klubi, vaatame seda asja, tahaks elusalt kooli ka jõuda ükskord, muidu saan ma veel enne otsa kui kool algab.

Täna on siin ülisoe, vähemalt ennem kui raamatukokku tulime oli tapvalp palav :D Oleks tahtnud kleiti kanda, aga kus sa sellega, ära keelati see mul täna :D:D:D Eks ma siis pean palava käes olema, midagi teha pole.
Tänaval jagati tasuta milkshakesid, ega me teistest kehvemad polnud, võtsime ka. Maitse just kõige parem pole: karamellkissell, kes mind vähegi teab siis see on ühest vähestest asjadest, mis mulle väga ei maitse, aga noh tasuta asi käib kah ;)

Päikselist päeva teilegi kallikesed!

Ootamine, ootamine, ootamine ja veelkord ootamine

Täitsa närvi ajab kohe see Inglismaa eluolu. England = medival castle Me tegime pangakaardi eelmine nädal, iga päev oleme saanud pangalt voldikuid isegi kaart tuli üleeile ja mida pole on PIN – koodid, no tõsiselt, tahaks neid kätte saada!!!!! Kogu meie elu seisab nende koodide taga: me ei saa endale korterisse internetti ilma nendeta ega ka CV-sid saatma hakata, rääkimata sellest, et kogu mu raha on inglise pangas, kindel koht, isegi raha omanik ei saa raha kätte :D:D. Käisime täna pangas ja sealt öeldi, et kui nad järgmiseks esmaspäevaks kohale pole tulnud, siis tulge tagasi ja tellige need koodid uuesti ou really!!??
CV-d on tänasest korras ja saatevalmis, saime koolist parandatud variandid tagasi, päris muljetavaldav millist elulugu on võimalik kokku kirjutada :D Aga samas ma olen neid asju kõiki teinud, lihtsalt natukese teise nurga alt vaadates, loodan, et see mulle töö ka tagab.
Minu pakikest pole ka veel tulnud, no siin käib see postivärk ikka väga kiirelt. Tahaks juba kodust õunamoosi süüa, ei taha enam seda odavat poevärki näha ka. Liisu küll iga hommik pudru peale paneb, aga mina ei taha!!!
Eile tegime sisseoste: kilo suhkrut saime 0,79£ jeei, Liisu saab nüüd jälle väga väga magusat teed juua. Teiseks ostuks oli viis kilo sibulat maksis 1,99£, me oleme osavad või mis?? Nüüd saame sibulasuppi teha, muidugi! :D Tegelikult kuluvad ju ära või mis?
Peaks kooliasju ka vaatama hakkama, sest varsti algab kool, no nii paari nädala pärast. Huvitav, miks meie kursus nii hilja alustab, sest kool on õpilasi täis ja loengud käivad, kõik paistavad koolis nii noored, meie oleme nagu kaks vanakest nende seas, täitsa lõpp. Kui registreerimisel käisime siis nägime kursusekaaslasi ka, meid oli nii vähe, eks näis, mis saama hakkab, 26 on mingisugune kogunemine meie kursusel, kursusejuhataja ütles, et siis õpime üksteist paremini tundma, can't wait, tundus päris muhe vana olevat.

Oleme hakanud ennast vaikselt harjutama varajase magamaminekuga, kui ennem läksime magama kell 6 hommikul siis nüüd juba 12 õhtul, niiet edusammud missugused. :D Eks näis, kas täna saame kell 11 magama või mitte, pigem see teine pool. Üles katsume ka ärgata järjest varem, vähemalt mingisugunegi tegevus enda kallal.
Pusisme natuke boileri kallal, heal juhul saime ta öise ajastuse peale, torumehe kutsumine selle häälestamiseks oleks maksma läinud 65£ pluss kohalesõit, no täitsa lõpp. Ühe boileri kohta on selle üllatavalt palju nuppe ja väga segased juhised, millest algsel lugemisel küll erilist kasu pole.
Midagi positiivsemat ka
Meie vaheaeg algab 16 detsember ja lõppeb umbes 20 jaanuari kanti, niiet varsti on vaheaeg :D:D:D:D
Tahaks juba nii koju kõikide kallikeste juurde saada, eriti tahaks näha ühte pisikest südametemurdjat, kes nüüd on juba kuu ja kolm päeva vana, huvi on nii suur lihtsalt, saatke mulle pilte temast!!!!!!

Kuulmiseni siis

Uue kodu võlud

Vaikne kena kohakene, kallim mul on surmani :D
Olgu, olgu ei tee nalja nii tõsistel teemadel, uue korteriga annab päris harjuda, Hatters sai juba kuidagi südamesse lastud kogu oma kirju seltskonnaga, seal olid vähemalt teised inimesed meid ümbritsemas, siin aga oleme meie kahekesti. Eile ka raamatukogus istudes, tuli meile vastu üks mees, kes seal peatub ja tööd otsib, kutsus meid täna õhtuks filmi vaatama, we shall see, kuidagi imelik oleks ju sinna sisse sadada, no muidugi see on siinsamas, aga ikkagi.
Nüüd kui suur ostutuur „Võidab see, kellel on surres rohkem asju“ on läbi (miks ma küll surmast niipalju räägin?? :D) On see kohakene päris hubane, no muidugi mitte päris kodu, aga annab hea asenduse küll. Korter on tegelikult väga väga kena kohapeal, siin lähedal on vana kirik ja surnuaed (how spooky is that?), Eesti mõistes oleks see hirmutav, aga siin on see kirikuke päris ilus ja seal ümber on päris roheline muru, kus inimesed käivad piknikku pidamas, tahaks ka kunagi seda teha, TULETAGE MEELDE KUI KÜLLA TULETE, EKS!!! Eile kui kirikust mööda kõndisime, kostus sealt orelimuusikat, võttis kukla karvad püsti küll. :)
Liisu toredast sünnipäevast:
tegelikult kujunes see küllaltki fiaskoks, kuna meil sai 6. õhtul internetipulk otsa (see peaks kestma tegelikult kolm kuud, jeah right, inglased müüvad siin netti suuruses, mitte kiiruses, 3GB netipulk kestab kahe korralikust internetikasutaja käes maksimaalseltr nädal). Hommikul tegime pannkooke, poest leidsime mingit odavat moosi ka, päris söödav oli. Õhtusöögiks oli pasta – bolognese, salat ja muidugi RÖSTSAI / LEIB kuidas seda siin ka ei kutsuta, minu jaoks on ta sepik. Magustoiduks võlus Liisu välja mingisuguse šokoladi koogi värgenduse, mida oli kerge teha (ma vähemalt arvan nii, sest mina istusin raamatukogus ja suhtlesin oma kallikestega, vabandust Liisu), aga väga raske ahjuplaadi küljest lahti saada. Peale sellise suure koguse söömist oli meil tükk tegu, et ennast püsti hoida, aga nagu ikka, pidime välja minema. Tahtsime minna Walkabouti, aga no võta näpust, sularaha oli vaja ning arvake ära kelle kaarte need automaadid siin vatsu ei võta MEIE KAHE LOOMULIKULT, nii et klubis jäi käimata ja 10 quidi raiskamata, selle eest leidsin tagasiteel kümme senti :D sissetulek missugune. Lisaks sai Liisu mingi viiruse kaela ja on nüüd nohune, ma loodan, et see mulle külge ei hakka, no päriselt ka!!
central library:
Nagu eespool natuke mainisin raamatukogust, siis me käime nüüd seal netis, õigemini, mina, sest Liisu arvuti ei võta netti vastu, IMELIK. Päris huvitav oli ennast lugejaks registreerida, nagu Inglismaal ikka ILMA AADRESSI JA POSTIKOODITA ei toimu siin midagi, isegi lugejakaarti tehes on vaja kinnitust aadressi kohta, kas ei pane ohkama!? Tundub, et seal on iga päev samad inimesed, imelik, kas nad kodus ei taha olla, nad lihtsalt istuvad ja ajavad juttu, oleks et loeksid midagi aga ei. Tegelikult peaks kätte võtma ja kogu maja läbi käima, sest varsti on seal viibimine vältimatu, oleks hea kui juba praegu enamvähem selgeks saaks mis kus asub, kuid ma pole esimesest korrusest, kaugemale jõudnud.
Lloyds TSB
Tegime pangakonto ka ära, minu imestuseks läks meie kahe peale kõigest tunnike no või natuke rohkem, ma arvasin, et pool päeva .:D Kuid oh seda lõbu, mis paberihunniku me kaasa saime, teller ütles, et slight reading, no muidugi ma jõuan kõike läbi lugeda, põhivärgi muidugi peab selgeks tegema endale, aga no tead, see patsakas on ikka megasuur. Tegime endale hõbekaardi, no mida siis veel eks? Kuldkaart poleks meile sobinud ju, ikka ja alati hõbe! Selle kaardiga käivad kaasas euroopa reisikindlustus, auto katkimineku kindlustus ja mobiili kindlustus, mille ma vartsi käiku lasen, telefon ikka päris halvas seisus, (kui keegi helistab siis ei ole ikka mitte midagi kuulda) ja kasvufond, kuhu saab raha paigutada mille peale hakkab raha kasvama, lihtne eks!? :Dtäna hommikul oli postkastis veel huvitavat lugemist selle pangavärgenduse kohta, jeei ei suuda ära oodata õhtut, et selle kallale asuda.
Huvitav oli vaadata seda tellerit, Eestis on võtmeteks kiipkaart, tema aga pidi oma vööl tassima tervet võtmekimpu ja need võtmed polnud just väikesed. Meie kaart peaks ilmuma postkasti viie päeva pärast, can't wait.

Bullringi turgPäris mõnus kohake kui tahad odavatlt värskeid asju saada, seal käib kauba kaalumine õnneks kilodes, aga enamik asju on juba kausikestesse paigutatud ja hind on 1£ nii et tuleb välja valida see õige kauss. Muidugi kurgid ja kapsad on hea diiliga ostad kolm saad ühe hinnaga, mismõttes nagu?? Õigemini kolme kurgi eest küsitakse samuti 1£, meil läks turul kolm naela kotitäie tomatite, kurgi ja banaanide peale, päris hea või mis? :D
Juustu müüakse seal avaturul, mis on küllaltki imelik ja värsket piima me ei leidnud. Lihaturul on küllaltki huvitavad asjad: kanajalad, lambapead, nülgimata jänesed ja veisejalad ning veel ühtteist imelikku. Muidugi on ka normaalset hakkliha ja fileed, aga need eelpool mainitud ajavad hirmu peale.

Veel häid uudiseid:Leidsime lõpuks Leedu poe ülesse, mõnus. Seal on LEIBA ja pelmeene ja hapukoort ja ühesõnaga kõike mida saab koduseks söögiks nimetada!!! Ma olin juba leiva maitse ära unustanud :D kuni tänaseni, ostsimegi leiba ja hapukoort. Tuli välja, et see pood on meie korterile väga lähedal, nii et tükike kodu on pisikese jalutuskäigu kaugusel ÕNNEKS :D

Ja vist saigi kõik südamelt ära räägitud, mis meeles mõlkus.

Päikest teile sinna Eestisse, meil täna oli soe ja päikseline ilm ja teil polnud, ma tean :D

Natuke miskit tuulisest Birminghamist ka!

Kuuleb

Tõusude ja mõõnadega elu

Päris tükka aega on läinud viimasest postitusest, kuid pole tuju olnud midagi kirjutada. Viimased päevad on küllaltki närviliselt ja pahuralt läinud, muidugi on olnud helgemaid hetki, aga üldiselt mitte midagi ekstreemselt head.
Meil on Liisiga uus harjumus tekkinud, olla öö otsa üleval. Meil lihtsalt pole und enam, isegi kui läheme magama on tunni aja pärast silmad lahti ja imestus suur, et kas me juba nii palju oleme puhanud.? Võib-olla ma natuke liialdan aga see suurlinna elu hakkab ikka mõjuma küll, osalt oleme ju eralduses muust maailmas, ehk siis kodust ja teisalt meil pole siin enam huvitav, sest kõik kohad on juba nähtud. :D

Hattersist veel niipalju:
Siinna saabusid uued näod, hispaanlased ja mehhiklased. Kellega suundusimegi pubi ja klubituurile, käisime ära Walkaboutis (üks kuumimaid kohti Birminghamis) muljed selle klubi kohta, no klubi nagu klubi ikka kui oleks teadnud, et nad meid kluppi veavad oleksime ennast õhemalt riidesse pannud, kuna seal oli ikka väga väga palav. Muusika oli täitsa normaalne, praegused hitid. Joogid tehti meile välja, niiet ei pidanud raha ka kulutama. Kuid hoidke alt, kui neile tegelastele õlut pakkuda on nad nagu turumoorid, koguaeg pläkutavad ja ekstreemselt kõva häälega!!!! Kõrvad veel siiamaani kumisevad sellest. :D Muidugi saime käpad sisse ka Oxfordi, mehhiklane, kes tsiteerib Shakespeari ja laulab serenaade :D no olgem normaalsed, tal pole kupli all kõik korras, lisaks ta tahab meie mõlemaga abielluda, muidugi kirikus, ei vea vist välja või mis?? BY THE WAY, ta on meist aasta aega noorem, seega kõge noorem isik, kes mulle on abielu ettepanekut teinud. Kui muidugi Liisu väikevenna välja jätta :D

Kuid tõusudest veelrohkem:
Me saime lõpuks korteri kätte, päris mõnus kohake kui ainult oleks teine magamistuba ka ja SOE VESI, tahaks nagu normaalselt pesema minna, aga võta näpust, ainult külm vesi tuleb, no võib-olla on asi ka meie lolluses, et me ei oska seda boilerit käima panna, aga no sorry, seal on liiga palju nuppe!!
Maja ümbrus on küll silmailu pakkuv: sport bemmid, mersud ja porshed, enam ei pane neid tähelegi, need tavalised autod siin :d

Vot selline kirju see meie elukene siin ongi,

palun hakake siis pakke saatma, sest meil siin külkapp ajab toidust üle (sisuks on pakk juustu ja sinki) :D

520 40 St Pauls Place
St Pauls Square
Birmingham
United Kingdom
B3 1FQ

Päikest teile sinna Eestisse
Ps Eesti peab täna võitma!!!!!
PPS! Liisul on homme sünnipäev, juubel, ta ju meil nüüd vanakene, pakid teele siis, tema sünnpäeva soov on küllaltki tagasihoidlik, kõigest 100 quidi. Või rohkemgi :D