Hmm, see nädalake läks kuidagi vahelduvas tempos, mõnel hetkel tundus aeg käest voolamas, teisel aga seismas.
Esmaspäeval oli koolis sissejuhatav tund, kus rääkisid meie kursuse juhataja, dekaan, asedekaan ja järgmise kursuse juhataja. Kõigi jutt oli selge kui seebivesi. :D See koosnes põhiliselt lausetest, et kolm aastat läheb linnutiivul ja siin koolis saate hea hariduse, mida võetakse vastu kogu maailmas, ning alustage oma CV ülesehitust juba täna. No eks me siis proovi neid asju silmas pidada, ning häid valikuid teha. Rühm on pisike, meid on 12 tükki, ma eeldasin, et meid on kokku üle saja, aga võta näpust. Selle eest on teised nii palju teinud ja näinud, enamus on välismaal elanud, kes Hiinas, kes Indias või kusagil mujal, kes on paberitega sukelduja ja kes on Balkani poolsaare läbi hääletanud. Mina tundsin ennast küll natuke teisejärgulisena kui ma ennast tutvustasin, kes ma olen kust tulen ja mida teinud olen. No muidugi see Itaalia reis on ainuke asi, mis läheb seikluse alla, seda ma aga ei maininud, sest enne mind tutvustas ennast Egon, üks meie eesti poistest, vot tema ongi kogu Balkani läbi hääletanud, minu saavutus tundus liiga mage, et seda mainida. Mina piirdusin jalgpalliga, mis tuli välja meie kursuse juhatajale ei meeldi, nii et plusspunktid minule :D.
Kaheteistkümnest inimesest neli on eestlased, no päris palju või nii. Siis on üks poiss Kolumbiast, üks Rumeeniast ja ülejäänud vist olid inglased.
Esmaspäeval oli koolis sissejuhatav tund, kus rääkisid meie kursuse juhataja, dekaan, asedekaan ja järgmise kursuse juhataja. Kõigi jutt oli selge kui seebivesi. :D See koosnes põhiliselt lausetest, et kolm aastat läheb linnutiivul ja siin koolis saate hea hariduse, mida võetakse vastu kogu maailmas, ning alustage oma CV ülesehitust juba täna. No eks me siis proovi neid asju silmas pidada, ning häid valikuid teha. Rühm on pisike, meid on 12 tükki, ma eeldasin, et meid on kokku üle saja, aga võta näpust. Selle eest on teised nii palju teinud ja näinud, enamus on välismaal elanud, kes Hiinas, kes Indias või kusagil mujal, kes on paberitega sukelduja ja kes on Balkani poolsaare läbi hääletanud. Mina tundsin ennast küll natuke teisejärgulisena kui ma ennast tutvustasin, kes ma olen kust tulen ja mida teinud olen. No muidugi see Itaalia reis on ainuke asi, mis läheb seikluse alla, seda ma aga ei maininud, sest enne mind tutvustas ennast Egon, üks meie eesti poistest, vot tema ongi kogu Balkani läbi hääletanud, minu saavutus tundus liiga mage, et seda mainida. Mina piirdusin jalgpalliga, mis tuli välja meie kursuse juhatajale ei meeldi, nii et plusspunktid minule :D.
Kaheteistkümnest inimesest neli on eestlased, no päris palju või nii. Siis on üks poiss Kolumbiast, üks Rumeeniast ja ülejäänud vist olid inglased.
Teisipäev möödus jällegi koolis, erinevatel kooli tutvustavatel loengutel, muidugi olid väga paljud asjad juba teada ja erilist mõtet sellel kõigel polnud, kuid pidime ju olema asjalikud ja nägu näitama. Samuti registreerisime ennast inglise ja hispaania keele kursustele ära, inglise kursus on kümme nädalat pikk, hispania keel aga terve aasta. Järgmine aasta võtame järgmise taseme, kuni oleme selle keele selgeks saanud, loodetavasti hakkab see paremini külge kui mõni muu keel. Kogu see koolipäev väsitas päris palju, kõvasti oli treppemööda üles-alla sebimist. Kui ma olin Puhjas väsinud neljandale korrusele kõmpimisest, siis see oli käkitegu võrreldes 12ndale korrusele minekuga. :D Muidugi võiks lifti kasutada, aga seal on nii palju inimesi sees, no thanks, I'll rather die.
Peale kooliskäiku läksime kirikuparki päikest võtma, me polnud õnneks ainukesed. Olime seal päris hea mitu tundi. Jumet vaevalt peale sai, aga päikese käes lesida oli ikka ülimõnus.
Pisike oravake on selel pargi p]hik[laline, ta on nii julge.
Peale kooliskäiku läksime kirikuparki päikest võtma, me polnud õnneks ainukesed. Olime seal päris hea mitu tundi. Jumet vaevalt peale sai, aga päikese käes lesida oli ikka ülimõnus.
Pisike oravake on selel pargi p]hik[laline, ta on nii julge.
Kolmapäev möödus kerge suplusega, siin on suhteliselt suviseks läinud, nii et kõiki kleidikesi saab ilusasti kanda ilma, et tänaval imelikud pilgud saadaksid, sooja on 27 kraadi kanti olnud. Hommikul käisime arsti kontrollis, mis hiljem selgus, et polnud üldse vajalik. Liisi saadeti niisama kabinetist tagasi, mind vaadati läbi ja öeldi: „I declare you fit“, no tore kui keegi nii arvab.
Edasi suundusime kooli, kust pidime edasi liikuma Edgbastioni veereservuaari. Ja mida me tegema hakkasime! Me hakkasime ehitama endale parvesid, kättejuhtuvatest vahenditest (plasttünnidest, teivastest ja käiest) ja võidu nendega sõitma, meid jaotati gruppidesse, mina sattusin koos Kristjaniga (üks meie eesti poistest) ühte gruppi ja olin ainuke plika, seega, ma pääsesin kergelt. Mis te arvate kelle võistkond võitis?? Muidugi see kus mina olin. Liisul, aga niipalju ei vedanud, tema võistkond ei saanud kaldast eriti kaugemale oma parvega, tema käis päris mitu korda veeall ära, samal ajal kui mina usinasti võidu poole sõudsin.
Peale võistlust toimus inglise stiilis BBQ ehk siis barbeq. Vist enam hullemat asja ei saa välja mõelda kui see söök, juhul kui seda saab söögiks nimetada. Mulle meeldib grillribi ja muud grillitud asjad aga see oli lihtsalt kiviaegne söögitegemisviis. Ribi visati ilma maitsestamata grillile, kõrvetati korralikult ühelt poolt ja siis teiselt poolt, sama tehti kotlettidega, õigemini hakklihaga mis oli kotletiks vormitud. Need kotletid käisid saia vahele ja sina peale läks ketšup, ajab suu vett jooksma, eks!? Minu ribi tükk jäi peale esimest ampsu puutumatuks, esimese saivärgi sõin ära, teine aga enam alla ei läinud. Päris huvitav kogemus siiski.
Sain tuttavaks veel ühe eestlasega, kes nüüd õpib teist aastat seiklusturismi. Ta rääkis eluolust ja muudest huvitavatsest asjadest, mida peaksime järgima siin olles ja koolitöid tehes. Soovitas meile ühte juhutööde portaali: off to work, regasime ennast ka ära, aga mingit vastust pole veel saanud. Tundus päris mõnus kuna ise saad planeerida kus, kuidas ja kuhu tööle minna, samuti saab ju palju erinevate tööde kogemusi. Ega ära ei ütleks, lisaks kanuuinstruktori ametile veel ka baaridaami omast.
Sain tuttavaks veel ühe eestlasega, kes nüüd õpib teist aastat seiklusturismi. Ta rääkis eluolust ja muudest huvitavatsest asjadest, mida peaksime järgima siin olles ja koolitöid tehes. Soovitas meile ühte juhutööde portaali: off to work, regasime ennast ka ära, aga mingit vastust pole veel saanud. Tundus päris mõnus kuna ise saad planeerida kus, kuidas ja kuhu tööle minna, samuti saab ju palju erinevate tööde kogemusi. Ega ära ei ütleks, lisaks kanuuinstruktori ametile veel ka baaridaami omast.
Kogu selle päeva mõte oligi tutvustada uustulnukatele adventure society't, mis tegeleb põhiliselt veespordiga ja pesitseb Edgbastiony veereservuaaris, seal saab õppida kanuutamist, süstasõitu, surfamist, tuulesurfamist, ja purjelaua sõitu. Kui eksamid läbi teed, saad endale vastavad paberid, mis lubavad neid alasid õpetada teistele inimestele. Päris äge või mis.
Õhtuks olime mõlemad väga läbi ja kõht jubedusi täis, me ei viitsinud isegi midagi süüa teha ning läksime varakult mgama.
Midagi meie v6istkonnast siis.
Miidagi Liisu v6istkonnast
Midagi sellest "maitsvast" grillimisest
Ja midagi veel Liisu v6istkonnast.
Õhtuks olime mõlemad väga läbi ja kõht jubedusi täis, me ei viitsinud isegi midagi süüa teha ning läksime varakult mgama.
Midagi meie v6istkonnast siis.
Neljapäev möödus turuuuringuid tehes, mõtlesime, et oleks vaja kooliasju, esmaspäeval ju esimene koolipäev. Käisime siis ühe naela pole Tesco ja 99 sendi poe läbi. Naela poest pidime kähku välja tulema, sest seal on nii üüratu kogus komme :P mis ajavad lihtsalt suu vett jooksma, vaatepilt võis hea olla, kaks tsikki seisavad kommiriiuli eest suud ammuli :D.
Kristjan soovis ka koos meiega aega veeta, nii et me näitasime talle linna natuke, käisime Leedu poes. Sealt väljudes oli meil käes kott pelmeenide, hapukoore ja majoneesiga, läksime meie poole ja tegime ühe korraliku koduse söögi, mõnus oli üle pika aja eestlastele omast sööki saada.
Õhtu poole sättisime ennast välja, käisime ära ühes uues baaris, seal oli ikka nii vähe rahvast, lausa uskumatu. Edasi suundusime Walkabouti, algselt oli muusika normaalne, aga mida tund edasi seda rohkem purju kohalikud jäid ja muusika muutus järjest hullemaks. Õhtu saigi meie jaoks läbi kui Bieber ja muud sellised kõlaritest kostuma hakkasid. Äge on vaadata küll kohalikku jorssi purupurjus laulmas Beibe beibe oo.
Pidi t[[piline Tyra n2gu olema
Ja siis jõudiski kätte reede, pakipäev. Aitäh, kallikene selle paki eest. Mõnus on üle pika aja Eesti kommi nosida ja minu wall of fame sai ka kõvasti täiendust üliarmaste pildikestega.
Ja jällegi sai raamatukogu külastatud neti kasutamise eesmärgil, oeh tahaks juba koju netti.
Samuti maksime, õigemini üritasime üüri maksta, neti teel seda teha ei saanud, üldse ei imesta. Suundusime siis panka, seal tehti ülekanne ära, aga raha jõuab kohale alles kolmapäevaks, loodame, et mingisugust lisatasu ei hakka see üürifirma nõudma, et raha hiljem kohale jõuab, kuna tähtaeg oli ju 1. oktoober.
Oeh, ilmselgelt liiga sillas, sellest pakist, 2rge n2gu vaadake, palun >D
Laupäev möödus ema aidates, vähemalt hommikupoolik. Hea, et sain millegagi kasulik olla, muidugi see ülesanne oli ikka väga keeruline ka :D. Oh sind emmekest küll. Kui oma ülesannetega valmis sain, oli vaja Liisu ema aidata: Mikul on talveriideid vaja seega me kammisime kõikvõimalikud poed läbi kus võiks laste riideid olla. Lõpuks leidsime normaalsed, ülla ülla Sports Directist, seal poes on ikka mega soodukad praegu, vaatasime, et sealt saaks nii mõndagi Glaramara tripi jaoks. Soe pesu oli seal allahinnatud 25£ pealt 8£ peale, päris hea või mis. Või meeste riided Pierre Grdin'i triiksärk samamoodi 30£ pealt 8£ peale, rääkimata siis muudest huvitavatest asjadest.
Päeva lõpuks olime nii nii väsinud üks üldmasaaš oleks ära kulunud.
Pühapäev, hmm pannkoogipäev, pesupäev ja netivaba päev. Võimatu kui palju saab tekkida niipalju musti asju ning kui igav võib olla ilma netita, justkui terve elu seisaks. Käisime jälle poundlandis üht teist vajalikku muretsemas, et ikka esmaspäevaks, esimeste loengute ajaks kõik olemas oleks. Eks näis, mis saama hakkab neis loengutes, kas ikka suudan jälgida, mida räägitakse, esimeste ülesannete kohta küll midagi teada ei taha.
Samuti maksime, õigemini üritasime üüri maksta, neti teel seda teha ei saanud, üldse ei imesta. Suundusime siis panka, seal tehti ülekanne ära, aga raha jõuab kohale alles kolmapäevaks, loodame, et mingisugust lisatasu ei hakka see üürifirma nõudma, et raha hiljem kohale jõuab, kuna tähtaeg oli ju 1. oktoober.
Oeh, ilmselgelt liiga sillas, sellest pakist, 2rge n2gu vaadake, palun >D
Laupäev möödus ema aidates, vähemalt hommikupoolik. Hea, et sain millegagi kasulik olla, muidugi see ülesanne oli ikka väga keeruline ka :D. Oh sind emmekest küll. Kui oma ülesannetega valmis sain, oli vaja Liisu ema aidata: Mikul on talveriideid vaja seega me kammisime kõikvõimalikud poed läbi kus võiks laste riideid olla. Lõpuks leidsime normaalsed, ülla ülla Sports Directist, seal poes on ikka mega soodukad praegu, vaatasime, et sealt saaks nii mõndagi Glaramara tripi jaoks. Soe pesu oli seal allahinnatud 25£ pealt 8£ peale, päris hea või mis. Või meeste riided Pierre Grdin'i triiksärk samamoodi 30£ pealt 8£ peale, rääkimata siis muudest huvitavatest asjadest.
Päeva lõpuks olime nii nii väsinud üks üldmasaaš oleks ära kulunud.
Pühapäev, hmm pannkoogipäev, pesupäev ja netivaba päev. Võimatu kui palju saab tekkida niipalju musti asju ning kui igav võib olla ilma netita, justkui terve elu seisaks. Käisime jälle poundlandis üht teist vajalikku muretsemas, et ikka esmaspäevaks, esimeste loengute ajaks kõik olemas oleks. Eks näis, mis saama hakkab neis loengutes, kas ikka suudan jälgida, mida räägitakse, esimeste ülesannete kohta küll midagi teada ei taha.
Eks seda kuuleb siis järgmistes postitustes, kuidas esimene loeng läks, õigemini esimene pikk pikk päev koolis, sest loengud on kella viieni välja.
No comments:
Post a Comment